Eile öhtul enne metsa minekut pöikasin kiirelt läbi mere äärest, et näha, kuidas lindude ränne edeneb. Ja kae imet, rand kihas erinevatest lindudest. Metsatiiru tegin ära ning spontaanselt otsustasin, et hommikul pean juba mere ääres valmis olema, et kogu seda rannaelu pildile püüda. Nii seadsin kesköösel sammud mere äärde, valguseks vaid köige eredam “täht” Veenus.... Continue Reading →
Kiindunud paar
Olen aastate jooksul omajagu pildistanud tuttpütti, natuke ka sarvikpütti, kuid hallpõsk-püti pildistamiseks ei olnud ma seni aega leidnud. See viga sai nüüd parandatud ning veendusin, et ka hallpösed on päris lahedad. Loodetavasti vaibub ka tuul ükskord ning saab taas püttide seltsi minna.
Mätta kuningas
Peale väikest kähmlust teise kukega, ronis muidu maadligi kudrutav tedreisand körgeima mätta otsa, et oma mänguplats üle vaadata. Kas paistab veel rivaale? Seekord mitte. Kunn ronis mätta otsast alla ja jätkas uhkel sammul selgeksöpitud etteastet...
Vetikad ühte kappi…
Täna hommikul käisin esimest korda sel aastal külas tuttpüttidel. Igal aastal ootan just seda esimest kohtumist suure pönevusega, sest vanu häid söpru on alati tore kohata. Esimestelt kohtumistelt ma tavaliselt suurt vastuvöttu ei oota, sest siis kogub kevad alles hoogu ning köik pütipaarid pole veel kohalegi jöudnud. Seekord pakuti mulle aga juba esimesel korral täiselamust... Continue Reading →
Tere talv!
Möne päeva tagune lumesadu ja maha sadanud lumevaip tuli minu jaoks küll päris ootamatult. Aga see oli hea meenutus sellest, milline üks öige talv olema peaks. Kangesti oleks tahtnud seda pikemaks ajaks, sest tohutu suusatamise isu tuli peale 🙂 Siiski pidin endale teadvustama, et ei, Jakob, kevad on käes. Tedred ju ammu mängivad. Ka... Continue Reading →
Saabujad
Nii pikka pildipausi pole mul veel senini olnud. Oma rolli mängisid selles nadi talv ja kool. Nagu hetkeolukorras paljud teisedki, pean ka mina nüüd leppima hoopiski kodus olemisega... vöi oot... vastupidi. Nüüd üle pika aja saan mina minna pildistama ja seda nii palju, kui hing ihkab 🙂 Kevad on juba nii käes, et enam ei... Continue Reading →
Kohtumine sadamakail
Üle pika pika aja jöudsin taas loodusesse. Nagu hilissügiseti mul tavaks, läksin ka seekord otsima meile saare peale tulnud talvitujaid - vesipappi ja jäälindu. Ehkki märgid olid kohapeal paljutöotavad, mul neid kohata ei önnestunud. Önneks on lihtne tagavaraplaan minna mere äärde, kus kohtab alati kedagi. Vana sadamakai peal julgelt köndides saingi ühtäkki kellegi pahandamise osaliseks.... Continue Reading →