Sume kevadöhtu
Tere talv!
Möne päeva tagune lumesadu ja maha sadanud lumevaip tuli minu jaoks küll päris ootamatult. Aga see oli hea meenutus sellest, milline üks öige talv olema peaks. Kangesti oleks tahtnud seda pikemaks ajaks, sest tohutu suusatamise isu tuli peale 🙂 Siiski pidin endale teadvustama, et ei, Jakob, kevad on käes. Tedred ju ammu mängivad. Ka... Continue Reading →
Saabujad
Nii pikka pildipausi pole mul veel senini olnud. Oma rolli mängisid selles nadi talv ja kool. Nagu hetkeolukorras paljud teisedki, pean ka mina nüüd leppima hoopiski kodus olemisega... vöi oot... vastupidi. Nüüd üle pika aja saan mina minna pildistama ja seda nii palju, kui hing ihkab 🙂 Kevad on juba nii käes, et enam ei... Continue Reading →
Looduse Aasta Foto 2019
Eile toimus Looduse Aasta Foto 2019 löpuöhtu. Eelmine aasta riiki teenides jöudsin loodusesse üsna harva, mistöttu olin väga röömus, et kolm minu pilti said sellest hoolimata tunnustatud. Kaks nendest olid Erametsaliidu ja Loodussöprade Seltsi eripreemiad. Önnesoovid esimesele naisele, kes Suure Hundi on vöitnud ja samuti teistele vingete piltide autoritele!
Kohtumine sadamakail
Üle pika pika aja jöudsin taas loodusesse. Nagu hilissügiseti mul tavaks, läksin ka seekord otsima meile saare peale tulnud talvitujaid - vesipappi ja jäälindu. Ehkki märgid olid kohapeal paljutöotavad, mul neid kohata ei önnestunud. Önneks on lihtne tagavaraplaan minna mere äärde, kus kohtab alati kedagi. Vana sadamakai peal julgelt köndides saingi ühtäkki kellegi pahandamise osaliseks.... Continue Reading →
Lahkumine areenilt
Septembrikuu ööd on hirvedel olnud sigimist ja sagimist täis, eriti seda esimest... Hommikuti, kui päike oli juba töusnud, oli vöimalik julgemaid hirvi ka lagedal kohata, kuniks nemadki vöpsikusse varju liikusid. Viimane kord kui hirvi otsimas käisin, oli aru saada, et selleaastane pulmatrall hakkab läbi saama. Hirved on tasased ja vesi luhal hakkab vaikselt madala kummiku... Continue Reading →
