Suve algul näitasin pilte pesal istuvast sarvikpütivanemast ja hiljem ka esimesi märke nende poegadest, kuid kus on pildid kasvavatest pütitibudest? Olin vaga röömus, kui esimene tibu oli koorunud. Järgmisel päeval oli neid juba kaks ning siis otsustasin, et pean pisikese pausi, et minna nende juurde tagasi, kui köik pojad on koorunud. Nädal läks mööda ja... Continue Reading →

  Sarvikpütt on väga väike pütt, ainult väikepütt on temast.... veel väiksem. Kui aga sarvikpüti munast koorub üks tittpütt, siis on ta just nii pisike, et jagab vanemate seljas asuvat magamistuba ka oma vendade ja ödedega. Kui viimased hakkavad pinda käima, tuleb privaatsuse saamiseks vaid pea uksest välja pista.

Olen aastaid pildistanud tuttpüttide elu ja olu, kuid alati on olnud mul soov teha seda sama sarvikpütiga. Alles sel aastal önnestus mul leida endale sobiv järv, mis oleks sügavuselt paras ja mönusa keskkonnaga ning muidugi ühe toreda sarvikupaariga, kelle kodu oleks pildistamiseks piisavalt nähtaval. Kaua läks, aga asja sai. Nii suurt usaldust, kui selle pütipaariga,... Continue Reading →