
Nii pikka pildipausi pole mul veel senini olnud. Oma rolli mängisid selles nadi talv ja kool. Nagu hetkeolukorras paljud teisedki, pean ka mina nüüd leppima hoopiski kodus olemisega… vöi oot… vastupidi. Nüüd üle pika aja saan mina minna pildistama ja seda nii palju, kui hing ihkab 🙂
Kevad on juba nii käes, et enam ei saa kevadekuulutajaidki nimetada esimesteks, vaid lihtsalt saabujateks vöi läbirändajateks. Laululuikedel on juba hääl peaaegu ära lauldud ja tetredel pooled suled kaklustest kadunud. Vötke aega ja minge kaema! Minge metsa! Minge mere äärde!
Lisa kommentaar