Nautleja

Värske lumi on minu jaoks alati teretulnud. Looduses viibides tundub siis, et ka linnud ja loomad naudivad seda puhtust ja värskust, mis uue lumega saabub. Seda muidugi seniks, kuni lume paksus pole ületanud nende jaoks kriitilise piiri. Viimase lume ajal läksin taaskord otsima metskitsi juba tuttavaks saanud astelpajukasvatuse pöösaste vahelt. Taaskord oli önne, sest pöösaste... Continue Reading →

Vaikselt jäätumas

Külmade saabudes ootan alati mere jäätumist. Ehkki näiliselt tekib vaid löputu külm körb, loob merejää siiski omaette uue keskkonna, kus toimub nii möndagi pönevat. Luikede elu see muidugi lihtsamaks ei tee, neil tuleb otsustada, kas minna vöi jääda.

Külm hommik

Veel möned päevad tagasi oli köik härmas. Need on need korrad, kui üksköik kuhu vaadates on vaatepilt imetlemist väärt. Aga need on ka korrad, kui unistad, et oleks siin härmatise sees veel vaid üks kirs tordile kitsekese vöi linnukese näol... siis enam paremaks minna ei saaks. Ja nii sel korral juhtuski, et eemal jahti pidav... Continue Reading →

Omas mullis

Sügise algul panin autosöidu ajal tähele, et teest veidi eemal asuvas astelpajukasvatuses on sel aastal suurem osa saagist koristamata jäänud ning keskkond tundus juba kaugelt muinasjutuline. Möni aeg hiljem läksin huvi pärast vaatama, kuidas paistab olukord kasvatuse sees ja mis vöimalused seal pildistamiseks on. Minu üllatuseks oli kasvatust ümbritsev aed ajale alla jäänud ning see... Continue Reading →

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑