Üle pika pika aja jöudsin taas loodusesse. Nagu hilissügiseti mul tavaks, läksin ka seekord otsima meile saare peale tulnud talvitujaid - vesipappi ja jäälindu. Ehkki märgid olid kohapeal paljutöotavad, mul neid kohata ei önnestunud. Önneks on lihtne tagavaraplaan minna mere äärde, kus kohtab alati kedagi. Vana sadamakai peal julgelt köndides saingi ühtäkki kellegi pahandamise osaliseks.... Continue Reading →