Veel möned päevad tagasi oli köik härmas. Need on need korrad, kui üksköik kuhu vaadates on vaatepilt imetlemist väärt. Aga need on ka korrad, kui unistad, et oleks siin härmatise sees veel vaid üks kirs tordile kitsekese vöi linnukese näol… siis enam paremaks minna ei saaks. Ja nii sel korral juhtuski, et eemal jahti pidav raudkull ehmatas pöllul tasa kulgevaid metskitsi ja viimaste põgenemistee ristus minu radadega ning täitis minu spontaanse unistuse.
Toplaanfoto 