Luiged reas
Nautleja
Värske lumi on minu jaoks alati teretulnud. Looduses viibides tundub siis, et ka linnud ja loomad naudivad seda puhtust ja värskust, mis uue lumega saabub. Seda muidugi seniks, kuni lume paksus pole ületanud nende jaoks kriitilise piiri. Viimase lume ajal läksin taaskord otsima metskitsi juba tuttavaks saanud astelpajukasvatuse pöösaste vahelt. Taaskord oli önne, sest pöösaste... Continue Reading →
Vaikselt jäätumas
Külmade saabudes ootan alati mere jäätumist. Ehkki näiliselt tekib vaid löputu külm körb, loob merejää siiski omaette uue keskkonna, kus toimub nii möndagi pönevat. Luikede elu see muidugi lihtsamaks ei tee, neil tuleb otsustada, kas minna vöi jääda.
Körvetab ja külmetab
Umbes nii saab kirjeldada ka praegust ilma - kord sulatab, siis jälle külmetab. Uuel nädalal peaks aga taaskord ainult külmetama...
Külm hommik
Veel möned päevad tagasi oli köik härmas. Need on need korrad, kui üksköik kuhu vaadates on vaatepilt imetlemist väärt. Aga need on ka korrad, kui unistad, et oleks siin härmatise sees veel vaid üks kirs tordile kitsekese vöi linnukese näol... siis enam paremaks minna ei saaks. Ja nii sel korral juhtuski, et eemal jahti pidav... Continue Reading →
Härmas
Viimased päevad looduses on olnud lihtsalt vauu... sellist härmatist näeb aastas vaid korra vöi paar, kui sedagi. Nüüd tuleb vaim valmis panna saabuvaks sulaks, aga vähemalt on talvel vöimalus tulla peale sula juba teist korda.
Toplaanfoto 