Sookurg, Crane, Grus grus
Tere talv!
Möne päeva tagune lumesadu ja maha sadanud lumevaip tuli minu jaoks küll päris ootamatult. Aga see oli hea meenutus sellest, milline üks öige talv olema peaks. Kangesti oleks tahtnud seda pikemaks ajaks, sest tohutu suusatamise isu tuli peale 🙂 Siiski pidin endale teadvustama, et ei, Jakob, kevad on käes. Tedred ju ammu mängivad. Ka... Continue Reading →
Saabujad
Nii pikka pildipausi pole mul veel senini olnud. Oma rolli mängisid selles nadi talv ja kool. Nagu hetkeolukorras paljud teisedki, pean ka mina nüüd leppima hoopiski kodus olemisega... vöi oot... vastupidi. Nüüd üle pika aja saan mina minna pildistama ja seda nii palju, kui hing ihkab 🙂 Kevad on juba nii käes, et enam ei... Continue Reading →
Elu kivihunnikus
Arvasin, et sel aastal ei önnestu mul rebasekutsikaid pildistada, ent vöta näpust. Kivihunnikus, kus varasematel aastatel on elanud kährikupere, on end nüüd sisse seadnud rebasepere. Minu jaoks teeb loo veel pönevamaks asjaolu, et selle pesakonna ema kutsikaid olen saanud jälgida juba viiendat aastat järjest. Köik tunduvad töesti sama nägu olevat...
Kukekomm
Päikesetöusu taustal pulmatantsu tantsivad tedrekuked jätavad mulje nagu mängiks keegi kukekommidega varjuteatrit. Iga osatäitja selles teatris on oma osa viimistlenud täiuslikkuseni, sest palju on kaalul. Igaühe eesmärgiks on ennast arendada ja jöuda löpuks peaosatäitja rollini, saades etenduse löppedes endale kogu au ja kuulsuse, tetrede puhul kanade tähelepanu. Minu jaoks on see olnud senini üks köige... Continue Reading →
