Loodusfotograaf Karl Jakob Toplaan
Ees päikesekullatud maastik rabamändidega ning kaugelt kostuv põdra soigumine, paremal uduga kaetud peegelsile rabajärv vesiroosidega, vasakul kirju, pohlade, sinikate ja mustikatega segatud kanarbikuväli, mille lõppu ei näe, seljataga läbi udu tõusev päike ja kastepärlitest helkivad ämblikuvõrgud, ülal helesinine taevas kerge udukaarega ja all........ all on läbimärjad ja värisevad jalad ning külm ja tilkuv nina -... Continue Reading →
Liikudes mööda oma tavapärast pildistamisteed, nägin ühtäkki endale kaugelt vastu kõndimas mäkra, kes iga natukese aja tagant kadus võssa ja siis jälle tagasi tee peale tuli. Kui ta uuesti rajalt kõrvale kaldus, kasutasin võimalust - tõusin püsti, liikusin lähemale ja viskasin uuesti end kõhuli. Nüüd tuli tee peale rebane. Võta nüüd näpust! Tea, kas mäger digimuutus... Continue Reading →
Kui päike on juba loojunud, siblivad rannas veel ringi vaid kahlajad, kes enne ööd veel viimast suutäit otsivad.
Järvel, kus ma tuttpütte pildistan, on sel aastat väga palju uusi asukaid nende poegade näol. Mina valisin kevadel endale välja ühe pütipere, keda jälgida, teadmata, kui mitu poega tulemas on. Tuli vaid üks tibu, kuid olin rõõmus sellegi üle. Siiski oli seal ka mitmeid teisi peresid, kus tibusi oli kas kaks või lausa kolm.
Enam pole need armsad karvapallid kaugeltki mitte nii nunnud kui varem 😉
Toplaanfoto 