Liikudes mööda oma tavapärast pildistamisteed, nägin ühtäkki endale kaugelt vastu kõndimas mäkra, kes iga natukese aja tagant kadus võssa ja siis jälle tagasi tee peale tuli. Kui ta uuesti rajalt kõrvale kaldus, kasutasin võimalust – tõusin püsti, liikusin lähemale ja viskasin uuesti end kõhuli. Nüüd tuli tee peale rebane. Võta nüüd näpust! Tea, kas mäger digimuutus repsiks 😉 Igatahes heideti mulle korraks pilk ja läinud ta uuesti oligi, teadagi kuhu – võssa. Kummaline kohtumine 🙂
Lisa kommentaar