Nörgaks jäänpd sookurg, kes eelneval öhtul minu varje ette end sättis, elas tormise öö teiste liigikaaslaste seltsis turvaliselt üle. Hommikul lendasin aga teised taas pöldudele toituma ning jöuetu kurg jäeti üksinda mere äärde. Olles ümbritsetud veega, oli kurg kaitstud küll röövloomade eest, kuid mitmed silmapaarid jälgisid teda ka öhust.
Esimese julgena söandas oma nina kure tegemistesse toppida hallvares. Muidugi teadis vares, et kuni 2,2m siruulatusega kurest tal jöud üle ei käi. Aga see ei olnudki tema plaan. Jaak hiilis hoopiski kure seljataha ning sakutas teda sabasulgedest. Jöuetul kurel ei olnud enam jaksu tülitajat eemale peletada. See näiliselt tühine žest oli märguandeks eemal puu otsas istuvale merikotkale. Kuni 2,5 meetrise siruulatusega kotkas tegi seepeale kiire sööstu, sirutas küüned välja ning andis kurele vöimaluse veel oma viimasteks hingetömmeteks. Möneti julm, kuid sellega päästis kotkas kure piinadest.
Toplaanfoto 