Unistuste rand

Sinakasrohelised veed, laulvad liivad ja silmapiirini ulatuv inimtühi rand - kölab nagu kirjeldus kellegi unistusest. Ma elangi sellel unistuste saarel 🙂

Jömmid

Kotkad on lahedad, aga kui oled öö veetnud varjes, et mistahes teisi linde pildistada, siis kotkaste saabumine ei ole nii kena - siis on köik muud linnud läinud. Kui aga kotkas otsustab sinu varje ette maanduda, vöib neile isegi andestada, sest nii suursuguseid linde pildistan hea meelega.  

Mulisejad

Naaskelnokad on ühed huvitavamad linnud, seda nii välimuse kui ka käitumise poolest. Kuna naasklite hea pildistamise aeg on üsna piiratud, siis nende käitumist kiiresti tundma öppida ei ole vöimalik. Seevastu öpid igal kohtumisel nende kohta midagi uut. Viimane kord pildistasin neid kohas, kus olid koos mitmed naasklipaarid. Olles riiaka loomuga, ei soovi nad oma toidulauda... Continue Reading →

Suudlus

Eile öhtul enne metsa minekut pöikasin kiirelt läbi mere äärest, et näha, kuidas lindude ränne edeneb. Ja kae imet, rand kihas erinevatest lindudest. Metsatiiru tegin ära ning spontaanselt otsustasin, et hommikul pean juba mere ääres valmis olema, et kogu seda rannaelu pildile püüda. Nii seadsin kesköösel sammud mere äärde, valguseks vaid köige eredam “täht” Veenus.... Continue Reading →

Kohtumine sadamakail

Üle pika pika aja jöudsin taas loodusesse. Nagu hilissügiseti mul tavaks, läksin ka seekord otsima meile saare peale tulnud talvitujaid - vesipappi ja jäälindu. Ehkki märgid olid kohapeal paljutöotavad, mul neid kohata ei önnestunud. Önneks on lihtne tagavaraplaan minna mere äärde, kus kohtab alati kedagi. Vana sadamakai peal julgelt köndides saingi ühtäkki kellegi pahandamise osaliseks.... Continue Reading →

WordPress.com.

Up ↑