
Merelainetel ja vee sillerdusel on lummav sarnasus lumehangede ja jääkristallidega. See on miski, mis ei ammendu.
Mäletan lapsepölvest hästi seda, kuidas armastasin tohutult vee sees mängida. Ei, mitte rannas liivalosse ehitada, vaid seista jalgupidi keset jöge vöi merelaineid ja jälgida, kuidas vesi mööda voolab. Samuti mäletan kui pingsalt ootasin talvel lund. Ei, mitte seeparast, et kelgutada vöi lumelossi ehitada, vaid sellepärast, et see oli lihtsalt nii kena. Täna on olukord sama.
Lisa kommentaar