
Täna hommikul öue astudes oli tunda äikesejärgset seenevihma ja ebameeldivat niiskust. Sellele vaatamata olin varakult üleval – Sõrves olla nähtud mesilasenäppi. Sedavörd haruldase liigi nägemiseks ei ole “maailma äärele” söitmine mingi takistus.
Kas söit tasus ära? Ooja… kui kohale jöudsin ja peale väikest otsimist linnud üles leidsin, sain paarkümmend minutit jälgida 8 mesilasenäpi erakordseid manööverdamisoskusi kimalaste püüdmisel. Töelised meistriteosed. Vihmase ilmaga ei suutnud ma oma silmaga ühtegi kimalast tuvastada, aga nemad muudkui püüdsid ja püüdsid…
Lisa kommentaar