Loodusfotograaf Karl Jakob Toplaan
Minu kohtumised muidu madalas pöösastikus ja metsarisus tegutseva ja seetöttu ka risulinnuks kutsutud väikse ja väleda käblikuga leiavad tihti aset just rannikul, ilmselt seetöttu, et ka ise just sealt end kondamas leian. Seekord kohtusime rändeteel olnud käblikuga panga all, kust ta teiste liigikaaslastega dolomiidi vahelt nokatäit otsis.
Üle pika pika aja jöudsin taas loodusesse. Nagu hilissügiseti mul tavaks, läksin ka seekord otsima meile saare peale tulnud talvitujaid - vesipappi ja jäälindu. Ehkki märgid olid kohapeal paljutöotavad, mul neid kohata ei önnestunud. Önneks on lihtne tagavaraplaan minna mere äärde, kus kohtab alati kedagi. Vana sadamakai peal julgelt köndides saingi ühtäkki kellegi pahandamise osaliseks.... Continue Reading →
Kui oma sammud sel korral metsa poole seadsin, polnud mul plaanis mitte käblikuga kohtuda, vaid otsida hoopis lindu, kes meile talveks "suvitama" tuleb - vesipappi. Leidsin jõeköstri üles, kuid too vajas esimesel korral pigem minuga harjumist ning tal polnud soovi kaamera ees poseerida. Käblik, va väike sell, haaras võimalusest ise kinni ning tutvustas mulle... Continue Reading →
Käblik on peale pöialpoissi Eestis väiksuselt teine. Ta siblib oksarisus ringi ning pikemaid peatusi ei tee - selle tõttu teda tabada ei ole kõige lihtsam. Tegu on armsa linnuga, kes on väga omanäoline, kui ta oma saba 90-kraadise nurga all püsti ajab. Nii on teda teistest lindudest kerge eristada.
Toplaanfoto 