Liikudes mööda oma tavapärast pildistamisteed, nägin ühtäkki endale kaugelt vastu kõndimas mäkra, kes iga natukese aja tagant kadus võssa ja siis jälle tagasi tee peale tuli. Kui ta uuesti rajalt kõrvale kaldus, kasutasin võimalust - tõusin püsti, liikusin lähemale ja viskasin uuesti end kõhuli. Nüüd tuli tee peale rebane. Võta nüüd näpust! Tea, kas mäger digimuutus... Continue Reading →

Sellel kivil käisid magamas mitu selle rebasepesakonna kutsikat. Miks valiti just see kõva ja umbes 40 kraadise nurga all olev kivi, täpselt ei tea. Ilmselt sai sealt selge vaate ümbruskonnale. Turvalisus ennekõike! Magamine oli seal raske, kuna ikka ja jälle vajus pea mõõda kivi allapoole ning see äratas noore rebase jälle unest üles 🙂

Just noortele rebasetele omane poos. Kui üldiselt ollakse uniste silmadega (võib-olla satun ma alati uneajal), siis vahel, kui on vaja millestki selge pilt saada, millega tegu, siis nõjutatakse ennast ette, aetakse silmad punni ja kõrvad kikki ning uuritakse pisut. Kuna noored on pisut ebastabiilsed, siis on oht ka ettepoole kukkuda. Nii juhtuski. Sellele aitas kaasa... Continue Reading →

Käes on aeg, mil need armsad pehmed uudishimulikud rebasekutsikad maailma avastavad. Iga päevaga minnakse veel uudishimulikumaks ning uuritakse ja nuusutatakse kõike, mis ette satub. Hullatakse pikas rohus, avaldatakse armastust, maadeldakse ja kakeldakse üksteisega. Mõne meetri kaugusel olevast fotograafist välja ei tehta. Lõppude lõpuks väsitakse ära, minnakse ühe mõnusa päiksesesooja kivi peale ning sulgetakse silmad.