Loodusfotograaf Karl Jakob Toplaan
Jäälind Saaremaal ei pesitse, kuid talviti vöib vilunum silm/körv möningaid siiski jögede ääres vöi sadamates märgata. Kuna tema esinemine on meil üsnagi juhuslik, siis ei ole ma osanud tema pildistamisest senini ka suurt unistada. Möned päevad tagasi panin aga tähele, et üks lind on jäänud möneks ajaks paigatruuks ning see andis lootust, et ehk on... Continue Reading →
Hõbehaigrut on sombuse ilma korral oma lumivalge sulestiku töttu kerge märgata. Sama kergelt ei jää neid jälgides märkamata ka asjaolu, et tegemist on väga osavate kalastajatega, kes roostiku serval vaikselt hiilides tömbavad iga möne minuti tagant veest välja järjekordse maiuspala.
Jöulukuused on kenad, kingid on kenad, toit on kena, puhkus on kena, aga looduses on köige kenam. Minge metsa!
Kui isasel roohabekal on silmapaistev sinakashall pea ja vinge vunts silmade all, siis emasel on vastu panna tagasihoidlik, ent suurepärase varjevärvusega sulestik.
Oeh, kui röömus ma täna olin, kui üle aasta jälle roohabekaid kohtasin. Kuigi mu jalad kippusid ikka ja jälle roo sees läbi jää vajuma, oli siiski lahe roohabekaid jälle täpselt samas kohas kohata, kus neid mitu aastat järjest kohanud olen. Miks on linnul nimeks roohabekas? Sest tal on lahe vunts ja tema elu möödub... Continue Reading →
Toplaanfoto 