Vesipapp, Dipper, Cinclus cinclus
Vesipapp on nagu Eesti talve lumekaart - teatud piirkond on alati valge, ülejäänud must. Seda, et kogu Eestit ükskord taas valge lumevaip kataks, on peaaegu sama optimistlik loota, kui et meile mõni lumivalge papp saabuks. Aga on ju olemas albiinod, äkki...
Must lind mustal taustal – Mustlagle, Brant Goose, Branta bernicla
Rändega viivitavad ja pisut kauaks meile jäänud linnud kipuvad tihti üsna julged olema, sest nende jaoks ajab meie ebaloogiline ilm pea sassi. See kalameestega harjunud mustlagle oli nõus musta auto taustal lausa passipilti tegema..... söömise ajal muidugi 😉
Mägede kunn – Kaeluskotkas, Eurasian griffon, Gyps fulvus
Kaeluskotkast õnnestus mul kohata mõni aeg tagasi Vahemere ääres, kus on tema pesitsusalad. Meie suurimast kotkast, merikotkast, on kaeluskotkas tsipa suurem. Lind on küll Eestis väga haruldane eksikülaline, kuid siiski on teda käputäis kordi ka siinmail kohatud.
Sügisvärvid, ent talvemeeleolu – Vesipapp, Dipper, Cinclus cinclus
Siin ta seisab, papp isiklikult. Minu jaoks algab vesipapi meie maale tulekuga talveperiood - periood, mil ideaalis vöiks ka lumi maas olla..... Ilma üle ei tasu muidugi vinguda, on sellega, nagu on. Vesipapp on Eesti talvega vörreldes aga tunduvalt stabiilsem, tema saabub meile igal aastal ja üsna samal ajal. Suur valge ümmargune laik papi... Continue Reading →
Pisike, kuid julge – Käblik, Wren, Troglodytes troglodytes
Kui oma sammud sel korral metsa poole seadsin, polnud mul plaanis mitte käblikuga kohtuda, vaid otsida hoopis lindu, kes meile talveks "suvitama" tuleb - vesipappi. Leidsin jõeköstri üles, kuid too vajas esimesel korral pigem minuga harjumist ning tal polnud soovi kaamera ees poseerida. Käblik, va väike sell, haaras võimalusest ise kinni ning tutvustas mulle... Continue Reading →