Loodusfotograaf Karl Jakob Toplaan
Kesksuvi, metskitsede jooksuaeg. Seisatasin põllu ääres, kuna märkasin 300m kaugusel seisvat metskitse. Ei suutnud mina välja mõelda, kas tegu soku või kitsega, kuna suuri sarvi näha polnud. Kui olin 100m lähemale hiilinud, kaotasin ta silmist. Kirusin enda tähelepanematust ning läksin tuldud teed tagasi. Olles nüüd jälle pisut kõrgemal pinnasel, nägin kitse uuesti, seekord paistis muru... Continue Reading →
Just noortele rebasetele omane poos. Kui üldiselt ollakse uniste silmadega (võib-olla satun ma alati uneajal), siis vahel, kui on vaja millestki selge pilt saada, millega tegu, siis nõjutatakse ennast ette, aetakse silmad punni ja kõrvad kikki ning uuritakse pisut. Kuna noored on pisut ebastabiilsed, siis on oht ka ettepoole kukkuda. Nii juhtuski. Sellele aitas kaasa... Continue Reading →
| Looduse Aasta Foto 2016, žürii tunnustus noorte loomapiltide kategoorias |
"Siis kui emmet kodus pole, valitsen pesas mina"
Nüüd lõpuks on ka minu jälgimise all oleval tuttpütiperel sebramustriga tibu koorunud. Käib kibekiire toiduotsimine. Emapütt kaitseb poega kõikvõimalike ohtude eest, sh ka vihma eest ning isapütt toob aegajalt pojukesele suutäisid. Tibu naudib parvetamist ja täis kõhtu 😉
Oli üks äärmiselt tuulevaikne hommik (ega meil neid siin Saaremaal palju pole) ning otsustasin minna külla tuttpüttidele. Taevas oli kergelt pilves, seega lootsin mahedale valgusele. Olles juba natuke aega olnud püttide seltsis, hakkas veidike tibutama. Ei teinud mina sellest suurt välja, kui ühtäkki avanesid taevaluugid ja meid kallati üle külma padukaga. Minul polnud häda midagi,... Continue Reading →
