
Suve algul näitasin pilte pesal istuvast sarvikpütivanemast ja hiljem ka esimesi märke nende poegadest, kuid kus on pildid kasvavatest pütitibudest?
Olin vaga röömus, kui esimene tibu oli koorunud. Järgmisel päeval oli neid juba kaks ning siis otsustasin, et pean pisikese pausi, et minna nende juurde tagasi, kui köik pojad on koorunud. Nädal läks mööda ja olin valmis nende seltsis veetma mitmeid öhtuid ja hommikuid…. kuid seekord ei vedanud kellelgi. Naastes järvele, leidsin eest vaid järve keskel puhkavat kaks vanalindu. Tibusid ei olnud enam. Kas saatuslikuks said rünnakud vee alt vöi öhust, seda ei tea, kuid vanemate käitumisest vöis välja lugeda nördimust. Ajal, mil kogu nende energia kulus poegadele, polnud neil ühtäkki enam kellegi eest hoolitseda. Nii nad puhkasid körvuti keset järve, aegajalt vaid end puhastades. Järgmisel päeval olid ka nemad kodujärve hüljanud. Loodame, et järgmisel aastal neil veab.
Lisa kommentaar