Loodusfotograaf Karl Jakob Toplaan
Rannikul karjatatavad mägiveised ja hõbehaigrud saavad omavahel edukalt läbi - samal ajal võetakse isegi ette hetk puhkamiseks. Ka kiivitajad esiplaanil ja hallhaigur tagaplaanil tunnevad end teiste seltsis hästi.
Ja nii nad kulgevad..... tibud ei olegi enam nii tibud , vaid annavad juba vanalindude möödu välja. Vaid välimus on see, mis neid veel eristab, kui juba järgmisel aastal neil vahet teha pole vöimalik.
Mulle on alati meeldinud veelinnud, võib-olla just sellepärast, et mulle on ka endale vees solberdamine lapsest saati meelepärane olnud. Veelindudest on mulle jällegi eriti silma paistnud haigrud, kuid nende pildistamine pole aga kunagi olnud lihtne. Esimesed aastad, kui pildistamisega alustasin, sain haigrute tegemisi vaid kaugelt imetleda ja piltidest unistada. Nüüd aga on neid piisavalt... Continue Reading →
Need pika nimega pilved olid kenasti vaadeldavad eile öösel. Internetis levivate piltide peale tormasid ilmselt enamus kaameraomanikke kärmelt õue, et oma pilt kätte saada - seda tegin ka mina.
Ühel hommikul mereäärsest varjest välja astudes peatus mu pilk pisikesel linnul, kes ei teinud minu kohaleilmumisest suurt välja, vaid toimetas rahulikult omi asju ajada. Puhtalt tema julguse pärast tabasin ära, et tegemist on üsna haruldase veetallajaga. Minu jaoks oli see kolmas kohtumine selle liigiga . Esimene kohtumine leidis aset 4 aastat tagasi ning juba siis üllatas mind, kui julge võib üks metsik... Continue Reading →
Toplaanfoto 