Pütid, pütid, pütid ja veelkord pütid, kord tuttidega, kord sarvedega, kord üksi, kord perega... ja nii iga kevad. Nad lihtsalt meeldivad mulle.
Kiiremini emps, kiiremini!
Siin nad on, nagu lubatud sai - tuttpüti pojad ehk lihtsalt tittpütid. Peamiseks tegevuseks vanemate seljas parvetamine ja toidu nöudmine.
Uus kodu vajab uut peret!
Pütijärvel on hetkel kummaline aeg. Soe kevad on paljud pütivanemad juba ammu mune hauduma pannud, kuid leidub veel ka neid, kes munade värvimisega alles alustanud. Etteruttavalt võin öelda, et ka esimesed pojad on juba koorunud, kuid pilte veel ei näita... köik omal ajal 😉
Suled kuivaks!
Kevadel on mul kaamera mälukaart pidevalt täis pilte tuttpüttidest ja ma püüan ennast pidevalt tagasi hoida, et te tuttpüttidega üle kuhjatud ei saaks 😉 Siiski päris ilma te neist ei pääse, sest nad on ühed minu lemmikud. Nende pildistamine seevastu on aga elamus omaette, sest fotovarustusega vette ronimine on paras ekstreemsus. Kuidas aga vees... Continue Reading →
Tuttpütt, Great Crested Grebe, Podiceps cristatus
Paljud veelinnud, sealhulgas tuttpütid, on pärale jöudnud. Eriti röömustavadki mind need tuttidega tegelased, kelle jälgimisest ei saa mul kunagi küllalt.
Nagu vana, nönda noor?
Ja nii nad kulgevad..... tibud ei olegi enam nii tibud , vaid annavad juba vanalindude möödu välja. Vaid välimus on see, mis neid veel eristab, kui juba järgmisel aastal neil vahet teha pole vöimalik.