Hahk kuulub minu nimistus "kummalise välimusega lindude" hulka. Las pilt räägib enda eest...
Surfarite paradiis
Pikalt kestnud pöud ja kuumus said mönusa tuulise löpu ja selle tuule vöimu saab köige paremini tunda Harilaiul. Sealne sinakasroheline meri ja peeneteraline rannaliiv panevad köhu, südame ja pea ütlema: "Tahan siia jääda!"
Kraater
Kui jää sel talvel esmakordselt kandma hakkas, suundusin mina koheselt mere peale - uisud alla ja minek. Jää peal avaneb sootuks teine vaatepilt, kui kaldalt vaadates: vahemaad muutuvad väiksemaks ja kõik suvel läbimatuks osutunud paigad saavad nüüd avastatud. Lisaks lummavale maastikule kohtab jääl tihti rebaseid , roostikus roohabekaid ja üle lendamas merikotkaid.
Julge hundi rind on rasvane – Veetallaja, Phalaropes, Phalaropus
Kui mönel aastal ei õnnestu kordagi veetallajat kohata, siis sel aastal on mul nendega vedanud. Suve jooksul olen seda julget, inimest mittepelgavat lindu juba kahel korral kohanud, millest teisel korral oli võimalus teda ka paremini pildistada ning tegevust toetas 100% ka keskkond, milleks olid kõrged süsimustad adruvallid. Tänan sõpru, kes pisikest lindu adruvalli tagant... Continue Reading →