Loodusfotograaf Karl Jakob Toplaan
Hõbehaigrut on sombuse ilma korral oma lumivalge sulestiku töttu kerge märgata. Sama kergelt ei jää neid jälgides märkamata ka asjaolu, et tegemist on väga osavate kalastajatega, kes roostiku serval vaikselt hiilides tömbavad iga möne minuti tagant veest välja järjekordse maiuspala.
Mere ääres on alati mönus. Kui on liiva, merd ja päikest, siis pole vahet, mis aastaaeg on - suvetunne tekib ikka.
Veel enne pikale rändele minekut täidavad kured päevasel ajal meie pöldudel pugusid ja koguvad jöudu, kuid ööbima kogunetakse igal öhtul veekogu äärde - seal on turvalisem.
Pildil on... ahhaa, tikutaja. Just samamoodi märkame viimasel hetkel uhkes kaitsevärvuses tikutajat ka looduses. Märkame siis, kui viimane on juba siksakis lendu töusnud ja paari piiksatusega oma pahameelt väljendanud.
Hallhani tatsas varahommikusel toiduotsingul kiirel sammul varje eest läbi ja söandas vaid hetkeks peatuma, töstma pea ning vaatama kaamerasse. Ideaalne. Vaid naeratus jäi sel korral puudu.
Toplaanfoto 