Vaikselt jäätumas

Külmade saabudes ootan alati mere jäätumist. Ehkki näiliselt tekib vaid löputu külm körb, loob merejää siiski omaette uue keskkonna, kus toimub nii möndagi pönevat. Luikede elu see muidugi lihtsamaks ei tee, neil tuleb otsustada, kas minna vöi jääda.

Saatjad

Kaval reinuvader on merejääl lihtsalt reinuvader, sest köik tema kavalused on varestele teada. Ega Vaak ja Jaak  kitsid ka pole, nemad annavad info omakorda teistele edasi. Taamal toituvad luiged rebast küll suureks vaenlaseks ei pea, ent on hoiatuse eest siiski tänulikud.

Kraater

  Kui jää sel talvel esmakordselt kandma hakkas, suundusin mina koheselt mere peale - uisud alla ja minek. Jää peal avaneb sootuks teine vaatepilt, kui kaldalt vaadates: vahemaad muutuvad väiksemaks ja kõik suvel läbimatuks osutunud paigad saavad nüüd avastatud. Lisaks lummavale maastikule kohtab jääl tihti rebaseid , roostikus roohabekaid ja üle lendamas merikotkaid.  

Üksik hunt… st rebane

  Saaremaa rannik on osaliselt jääs ja minu jaoks tähendab see vaid üht - uisuta, uisuta, uisuta 😉 Rebaste ja teiste loomade jaoks tähendab see aga seda, et nüüd saab üle vee punktist A punkti B palju kergema vaevaga. See rebane päris ilma vaevata siiski ei saa, teda kimbutab kärntöbi...  

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑