Loodusfotograaf/Nature photographer
Vaatamata asjaoludele, on sookured juba mönda aega kogunenud. Päeval toitutakse pöllul ja öhtul minnakse jalgupidi vette turvaliselt magama - iga päev sama rutiin. Möne aja pärast sobivate ilmade korral on köik need tuhanded suursugused linnud korraga läinud. Imetlege kuniks veel on.
Suvi on selleks korraks läbi, ka looduses. Nüüd peab leppima pödrakärbeste ja lühenevate päevadega. Pole viga, nautida saab veel uduseid hommikuid, lindude rännet ja sääskede kadumist.
Sinakasrohelised veed, laulvad liivad ja silmapiirini ulatuv inimtühi rand - kölab nagu kirjeldus kellegi unistusest. Ma elangi sellel unistuste saarel 🙂
Vanarebastel, kellel on pisikesed suud toita, on praegu töökad ajad. Pojad on just nii suured, et vajavad palju süüa, kuid veel nii väikesed, et ise selle püüdmisega hakkama ei saa. Vanemad on pidevas liikumises, et peret ülal hoida... iseendagi jaoks ei ole aega. Kui koju naastakse saagiga, kontrollitakse üle ka kutsikate heaolu ja seejärel minnakse... Continue Reading →
Peale seda, kui höbekajakas oli löpetanud öhtusöögi, tatsas ta kivi servale ja hakkas suure hooga nokka puhastama. Ega see sugugi lihtne pole, te proovige ise ilma käteta nägu puhtaks saada...
Jätkan Aasta Linnu lainetelt. Kui tuttpütti sai kohatud terve talve jooksul ja hallpöske juba üsna vara kevadel, siis sarvikpütiga kohtumine vöttis sel aastal veidi rohkem aega. Veekogud, kus teda varasematel aastatel esimest korda kohanud olen, olid höivatud hoopis hallpöse poolt. Sarvik eelistab olla omaette ja see saab talle tihti sobiva pesitsuspaiga leidmisel saatuslikuks. Küll aga... Continue Reading →
