Külm hommik

Veel möned päevad tagasi oli köik härmas. Need on need korrad, kui üksköik kuhu vaadates on vaatepilt imetlemist väärt. Aga need on ka korrad, kui unistad, et oleks siin härmatise sees veel vaid üks kirs tordile kitsekese vöi linnukese näol... siis enam paremaks minna ei saaks. Ja nii sel korral juhtuski, et eemal jahti pidav... Continue Reading →

Härmas

Viimased päevad looduses on olnud lihtsalt vauu... sellist härmatist näeb aastas vaid korra vöi paar, kui sedagi. Nüüd tuleb vaim valmis panna saabuvaks sulaks, aga vähemalt on talvel vöimalus tulla peale sula juba teist korda.

Osav kalastaja

Hõbehaigrut on sombuse ilma korral oma lumivalge sulestiku töttu kerge märgata. Sama kergelt ei jää neid jälgides märkamata ka asjaolu, et tegemist on väga osavate kalastajatega, kes roostiku serval vaikselt hiilides tömbavad iga möne minuti tagant veest välja järjekordse maiuspala.

Omas mullis

Sügise algul panin autosöidu ajal tähele, et teest veidi eemal asuvas astelpajukasvatuses on sel aastal suurem osa saagist koristamata jäänud ning keskkond tundus juba kaugelt muinasjutuline. Möni aeg hiljem läksin huvi pärast vaatama, kuidas paistab olukord kasvatuse sees ja mis vöimalused seal pildistamiseks on. Minu üllatuseks oli kasvatust ümbritsev aed ajale alla jäänud ning see... Continue Reading →

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑