Pütijärvel on hetkel kummaline aeg. Soe kevad on paljud pütivanemad juba ammu mune hauduma pannud, kuid leidub veel ka neid, kes munade värvimisega alles alustanud. Etteruttavalt võin öelda, et ka esimesed pojad on juba koorunud, kuid pilte veel ei näita... köik omal ajal 😉
Suled kuivaks!
Kevadel on mul kaamera mälukaart pidevalt täis pilte tuttpüttidest ja ma püüan ennast pidevalt tagasi hoida, et te tuttpüttidega üle kuhjatud ei saaks 😉 Siiski päris ilma te neist ei pääse, sest nad on ühed minu lemmikud. Nende pildistamine seevastu on aga elamus omaette, sest fotovarustusega vette ronimine on paras ekstreemsus. Kuidas aga vees... Continue Reading →
Looduse Aasta Foto 2018
Nädalavahetusel autasustati Looduse Aasta Foto konkursil tunnustusi saanud fotograafe. Galal jäi mul küll käimata, aga rööm on taas teatada, et sel korral sai žürii poolt tunnustatud neli minu pilti. Tundub, et tuttpütid meeldivad peale minu teistelegi 😉 Nüüd köik ruttu ruttu raamatupoodi, sest Loodusfoto Aastaraamat on vingeid pilte täis!
Kui kõnnib mannekeen…
Tetrede pulmamängu pildistamine kevadroheluses oli täna hommikul minu jaoks uus kogemus. See on märgiks, et pulmad hakkavad löppema ning varsti on ematetredel oma kohus täita. Kogu kevade jooksul oma vöimu näidanud kukk tatsab veel viimase jöuvaru arvel platsi keskel edasi-tagasi ja ajab minema köik, kes vähegi ligi julgevad tulla. Tema on selle aasta tegija!... Continue Reading →
Tutiga pütid
Miks on tuttpütil selline kummaline ja esmakuulmisel muigama panev nimi? Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat söna. Kas pole mitte lahedad tegelased?