Emane viupart toitumas mudasel rannikul.
Pardisammul
Asukohavahetus
Kured on sügisese kogunemise ajal oma ööbimispaiga asukoha valiku suhtes väga ettevaatlikud. Ehkki piirkond, kuhu ööbima lennatakse, püsib aastakümneid sama, siis täpsem maandumiskoht vöib igal öhtul erineda. See söltub veetasemest, ilmast, vöimalikest ohtudest ning muudest teguritest, mis maastiku ilmet muudavad. Kured on liialdamata ebanormaalselt tähelepanelikud iga väiksema muutuse suhtes ning see teeb nende pildistamisest paraja... Continue Reading →
8+9
Hirvepulli, kellel on sarvedes harusid kokku 17, vöib pidada oma parimates aastates pulliks. Sellises eas pullid on kogenud ja ettevaatlikud ega tule enamasti enne hämarat metsast välja. Kui pildil olev pull oli päikesepaistes metsast välja sammunud, pidas ta peale hetkelist möttepausi targemaks siiski ebaledes tagasi metsahämarusse sörkida.
Kogunemine
Olen suveinimene, mistöttu vöiks arvata, et saabunud sügis koos lühemate päevade, jahedate ilmade, vihma ja pödrakärbestega käib mulle vastukarva. Nii ongi, aga sellest hoolimata ootan alati pikisilmi sügisel toimuvaid looduse vaatemänge, millest suvel vöib vaid unistada. Alati vöimsaid emotsioone pakkuv sookurgede ööbimisränne annab selleks piisava pöhjuse.
Tühjad pihud
Naerukajakas sukeldus kiire sööstuga toidupoolise järgi, kuid seekord tulutult.
Sarvikpütt
Mille järgi sai sarvikpütt omale nime, see on siililegi selge...
Sünkroonkahlajad
Naaskelnoka kahlamisviis eristub enamikest meie teistest kahlajatest. Oma köverat nokka liigutatakse U-tähe kujuliselt järjepanu vasakult-paremale ja paremalt-vasakule, nii et noka köver tipp kahlab täpselt pöhjaga paralleelselt. Ja kui kaks naasklit satuvad körvuti olles samasse rütmi, liiguvad nad täpselt nagu södurid marsisammu.
