Talve völu

Nädala jooksul on talv näidanud töelist talve nägu. Köike seda ilu on nii palju, et ringi söites ei suudagi otsustada, mida pildile püüda ja mida jätta, proovid lihtsalt seda köike silmadega sisse ahmida. Möni klöps on önneks ikka tehtud ka... nii juhuks kui peaks taaskord tulema kümne aasta pikkune lumepöud siin pehme kliimaga saarel. Siis... Continue Reading →

Raskustes

Viimaste aastate pikad sügised ja soojad talved ei ole valgepõsk-laglede sügisrännet just eriti hoogsalt tagant utsitanud. Eelmisel nädalal sadanud ootamatu lumi pani siia jäänud lagled proovile. Pilt on tehtud esimese lume aegu, kui lumikatte paksus oli veel vaid kümmekond cm. Tänased olud enam laglesid ei soosi.

Novembrikuu kaamos

Praegu on looduses rahulik aeg. Kui on tuulevaikne ilm, siis vöib kogeda sellist vaikust, mida muul aastaajal ei koge. Linnud ei laula, loomad on redus, putukad ei sirista ega pinise ja jää ei praksu - täielik vaikus. Seetöttu on sel hallil ajal iga kohtumine elusloodusega tavapärasest veelgi erilisem.

Suur saak

Nörgaks jäänpd sookurg, kes eelneval öhtul minu varje ette end sättis, elas tormise öö teiste liigikaaslaste seltsis turvaliselt üle. Hommikul lendasin aga teised taas pöldudele toituma ning jöuetu kurg jäeti üksinda mere äärde. Olles ümbritsetud veega, oli kurg kaitstud küll röövloomade eest, kuid mitmed silmapaarid jälgisid teda ka öhust. Esimese julgena söandas oma nina kure... Continue Reading →

Create a website or blog at WordPress.com

Up ↑