
Kes on minu pilte kauem jälginud, on ehk ka tähele pannud, et üks minu lemmikmotiividest on siluetid töusva ja loojuva päikese taustal. Nendes piltides on müstilisust, ilu, soojust, keerukust ja köige selle taga palju kannatlikkus. Just kannatlikkus viis mind löpuks sihile selle pildi puhul, sest olen aastaid püüdnud hirvepulmas just sellist motiiivi tabada. Aastad ei ole vennad ja nii mönelgi aastal pole mul önnestunud hirvedest saada ühtegi pilti, millega rahul oleksin. Seekord oli aga parasjagu önne, kui pildil olev uhke pull sammus üle välja just minu suunas. Siis tuli vaid loota, et ta jöuab enne töusva päikese alla kui minu löhna ninna saab. Ja nii läkski, et kui see pilt oli käes, pidas pull paremaks leegid teha.